Üks järjekordne bussisõit koju on ideaalne aeg blogi kirjutamiseks. Järgmise nädala plaanid on mul kõik ära tehtud. Esmaspäeval näen oma lemmikuid Karolit ja Sveni, aga peale selle mööduvad KÕIK mu päevad raamatukogus. Ehk siis õpin terve nädala ja olen omas mullis. Seda pole veel otsustanud, kas Tallinna lähen 24. või 25. Tallinnas on TREFF festival, kus me esineme oma lavastusega veel VIIMAST KORDA. Tegelikult ma ei usu, et see midagi suurt tuleb, sest keskkond on meile täiesti vale. Esineme väljas, kuskil hoovis. Aga festival iseenesest on ülilahe. Ehk siis lähen ikka 24, et mõtteid korra eemale, saada ... eitea, eks näis. Tallinnast tagasi tuleme Gretega juba 26. , kuigi festival kestab veel edasi, aga meil on PIDUUU. Selline kurb lugu on, et meie Greteke läheb suveks USA-sse ja siis toimub tema ja mõnede teiste ärasaatmispidu. Tuleme ilmselt otse rongilt ja lähme Erki juurde ning vallutame Gretega seal Erki toa oma naiste asjadega :D Aga lugu on kurb ja :( Nagu Erki ütles väga tabavalt, et pidu tuleb bittersweet. Tähendab kui kõik läheb nii nagu ma loodan ja unistan ( ehk siis mu eksami tulemused on piisavalt kõrged, et ma saan Inglismaale sisse. Kuigi mu sisetunne oma eksamite suhtes on ülimegasuperhalb ning ma kardan, et mul läksid need reaalselt p*rsse), siis juhtub nii, et Grete tuleb tagasi septembri alguses, aga mina lahkun suve lõpus ehk me ei näegi enam :(:(:(:(:( Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda kurvemaks ma muutun, seepärast pole siiamaani sellele eriti palju keskendunud. Naudin teda veel nii kaua kui saan :)